← All verbs
Verb conjugation

dinguer

to ding (hit or strike)

Simple tenses

Present

jedingue
tudingues
il/elledingue
nousdinguons
vousdinguez
ils/ellesdinguent

Imperfect

jedinguais
tudinguais
il/elledinguait
nousdinguions
vousdinguiez
ils/ellesdinguaient

Past historic (passé simple)

jedinguai
tudinguas
il/elledingua
nousdinguâmes
vousdinguâtes
ils/ellesdinguèrent

Future

jedinguerai
tudingueras
il/elledinguera
nousdinguerons
vousdinguerez
ils/ellesdingueront

Conditional

jedinguerais
tudinguerais
il/elledinguerait
nousdinguerions
vousdingueriez
ils/ellesdingueraient

Subjunctive

jedingue
tudingues
il/elledingue
nousdinguions
vousdinguiez
ils/ellesdinguent

Subjunctive (imperfect)

jedinguasse
tudinguasses
il/elledinguât
nousdinguassions
vousdinguassiez
ils/ellesdinguassent

Imperative

tudingue
nousdinguons
vousdinguez

Compound tenses

Passé composé

jeai dingué
tuas dingué
il/ellea dingué
nousavons dingué
vousavez dingué
ils/ellesont dingué

Plus-que-parfait

jeavais dingué
tuavais dingué
il/elleavait dingué
nousavions dingué
vousaviez dingué
ils/ellesavaient dingué

Passé antérieur

jeeus dingué
tueus dingué
il/elleeut dingué
nouseûmes dingué
vouseûtes dingué
ils/elleseurent dingué

Futur antérieur

jeaurai dingué
tuauras dingué
il/elleaura dingué
nousaurons dingué
vousaurez dingué
ils/ellesauront dingué

Conditionnel passé

jeaurais dingué
tuaurais dingué
il/elleaurait dingué
nousaurions dingué
vousauriez dingué
ils/ellesauraient dingué

Subjonctif passé

jeaie dingué
tuaies dingué
il/elleait dingué
nousayons dingué
vousayez dingué
ils/ellesaient dingué

Subjonctif plus-que-parfait

jeeusse dingué
tueusses dingué
il/elleeût dingué
nouseussions dingué
vouseussiez dingué
ils/elleseussent dingué

Impératif passé

tuaie dingué
nousayons dingué
vousayez dingué

Other

Present participle

dinguant

Past participle

dingué

Infinitive

dinguer

Want to practice? Try a conjugation exercise.