← All verbs
Verb conjugation

envouter

post-1990 spelling of envoûter

Simple tenses

Present

jeenvoute
tuenvoutes
il/elleenvoute
nousenvoutons
vousenvoutez
ils/ellesenvoutent

Imperfect

jeenvoutais
tuenvoutais
il/elleenvoutait
nousenvoutions
vousenvoutiez
ils/ellesenvoutaient

Past historic (passé simple)

jeenvoutai
tuenvoutas
il/elleenvouta
nousenvoutâmes
vousenvoutâtes
ils/ellesenvoutèrent

Future

jeenvouterai
tuenvouteras
il/elleenvoutera
nousenvouterons
vousenvouterez
ils/ellesenvouteront

Conditional

jeenvouterais
tuenvouterais
il/elleenvouterait
nousenvouterions
vousenvouteriez
ils/ellesenvouteraient

Subjunctive

jeenvoute
tuenvoutes
il/elleenvoute
nousenvoutions
vousenvoutiez
ils/ellesenvoutent

Subjunctive (imperfect)

jeenvoutasse
tuenvoutasses
il/elleenvoutât
nousenvoutassions
vousenvoutassiez
ils/ellesenvoutassent

Imperative

tuenvoute
nousenvoutons
vousenvoutez

Compound tenses

Passé composé

jeai envouté
tuas envouté
il/ellea envouté
nousavons envouté
vousavez envouté
ils/ellesont envouté

Plus-que-parfait

jeavais envouté
tuavais envouté
il/elleavait envouté
nousavions envouté
vousaviez envouté
ils/ellesavaient envouté

Passé antérieur

jeeus envouté
tueus envouté
il/elleeut envouté
nouseûmes envouté
vouseûtes envouté
ils/elleseurent envouté

Futur antérieur

jeaurai envouté
tuauras envouté
il/elleaura envouté
nousaurons envouté
vousaurez envouté
ils/ellesauront envouté

Conditionnel passé

jeaurais envouté
tuaurais envouté
il/elleaurait envouté
nousaurions envouté
vousauriez envouté
ils/ellesauraient envouté

Subjonctif passé

jeaie envouté
tuaies envouté
il/elleait envouté
nousayons envouté
vousayez envouté
ils/ellesaient envouté

Subjonctif plus-que-parfait

jeeusse envouté
tueusses envouté
il/elleeût envouté
nouseussions envouté
vouseussiez envouté
ils/elleseussent envouté

Impératif passé

tuaie envouté
nousayons envouté
vousayez envouté

Other

Present participle

envoutant

Past participle

envouté

Infinitive

envouter

Want to practice? Try a conjugation exercise.